Ligipääsetavuse parandamine Eestis lihtsa keele abil

2019 aastal saime Aktiivsete Kodanike Fondilt rahastuse, et muuta avalik ruum intellektipuudega inimestele kättesaadavamaks.

Projekti käigus kaardistame  üle-Eestiliselt avalikke teenuseid pakkuvaid asutusi ja kaardistame ligipääsetavust lihtsas keeles küsimustiku abil.
Projektipartneriteks on  Landssamtökin Þroskahjálp Islandilt

ja Tartu Maarja Tugikeskus


Juba mitmeid aastaid on ühiskonna ja poliitikate uuendajate teadlikkust tõstetud ligipääsetavuse vajadusest. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus, mitmed normid ja ka näiteks EU puuetega inimeste õiguste konventsioon tagavad kõikidele inimestele võrdse ligipääsu, täieliku osalemise ja kaasatuse ühiskonnas ning võrdsed võimalused. Hakkab arusaamine füüsilise ligipääsetavuse osas aeglaselt paranema. Ka meelepuude osas nagu  kuulmispuue ja nägemispuue on mõningaid edusamme tehtud. Tänaseks kahjuks ei ole intellektipuudega inimestele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste loomiseks ühtegi sammu astutud. Ligipääsetavuse teema parandamiseks on ellu kutsutud foorum – ligipääsetavus.ee – kes sedastavad ise: „Omame tegutsemiskompetentsi füüsilise, nägemis- ja kuulmispuude ligipääsetavuse osas.“ Nii ühiskonnas laiemalt, kui ka eriala spetsialistide seas on lihtsa kirja vajalikkus avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks üldiselt tundmatu.

Näiteks 2018 aasta 30. mai Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade ligipääsetavuse parandamise alase määruse vastuvõtmise kohta ütleb järgmist: „Avalikule ehitisele esitatavate ligipääsetavuse, kasutamise ja ohutuse nõuete ajakohastatud ja täpsustatud kujul kehtestamine on tingitud vajadusest tagada igale inimesele võrdseid võimalusi pakkuv, väärikas ja iseseisev toimetulek. Palo ütles, et määruse koostamisel olid suureks abiks MTÜ Ligipääsetavuse Foorum juhatuse liikmed, Ligipääsetavuse nõukogu liikmed ning Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmesorganisatsioonid, nagu Eesti Pimedate Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit ning Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit.” See,et intellektipuuet ei ole eraldi märgitud, ei tähenda, et sellega üldse ei oleks arvestatud. Kuid euroopas ja ka Eestis loetakse intellektipuuet üheks neljast suurest puuderühmast – ülejäänud kolm on siis liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue. Et ligipääsetavuse parandamise eelnõust on intellektipuudega inimesed välja jäänud signaliseerib ühiskonna ja ka poliitikute madalat teadlikkust. Oleme küll enda tegutsemisaastate jooksul juhendeid ja materjale välja andnud, mis on jõudnud isegi riiklikesse juhistesse, kuid näiteks päris ammendavas võrdõiguslikkuse voliniku juhendis on 26-st juhendmaterjalist ainult kaks intellektipuudega inimestele ligipääsetaavuse parandamiseks mõeldud, ning umbes 50- st juhendpunktist samuti kaks vihjavad kaudselt, et intellektipuudega inimesi arvestatakse piiratud juurdepääsuga riskirühmaks. Lihtsa kirja vajalikkus kümnetele tuhandetele inimestele võrdsetel alustel avalikus ruumis orienteerumiseks on avalikkusele ja spetsialistidele veel teadvustamat ja suuresti seetõttu ka meid ümbritsevas ruumis lihtsat kirja ei ole.