Projekt "KAASATUD ÜHISKONDA" 2005 Euroopa uurimisalgatus puuetega inimeste kogukonnapõhistest eluaseme alternatiividest: tulemused ja soovitused 2005 Kokkuvõte Projekti toetab Euroopa Komisjon Üksikasjalikumat informatsiooni projekti ja puuetega inimestele pakutavate kogukonnapõhiste teenuste kohta leiate veebiaadressilt: http://www.community-living.info/ Sellelt veebileheküljelt leiate projekti tulemusraporti täistekstis, mis on saadaval inglise, prantsuse, saksa, ungari, poola ja rumeenia keeles. Käesolev kokkuvõte on avaldatud kõigis Euroopa Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmete ametlikes keeltes ning ka selle võib alla laadida projekti veebileheküljelt. Raport esitab kokkuvõtte tegevustest, mis viidi läbi projekti "Included in Society" raames. See poleks saanud teoks ilma osalevate organisatsioonide töötajate põhjaliku töö ja toetuseta. Projekti partnerid soovivad tänada kõiki neid isikuid paljudest riikidest, kes on projekti õnnestumisele kaasa aidanud. Samuti soovime tänada projekti käigus uuritud organisatsioonide hooldusaluseid, töötajaid ja juhatust valmisoleku eest jagada kogemusi. Euroopa suurte hooldekodude olukorra uuringu juhtideks ning raporti kirjutajateks olid Jim Mansell, Julie Beadle-Brown ja Sue Clegg. Käesolev väljaanne kajastab Inclusion Europe'i vaateid, mis ei pruugi kattuda Euroopa Komisjoni vaadete ja seisukohtadega. Euroopa Komisjon ja Inclusion Europe ei vastuta käesolevas väljaandes sisalduva informatsiooni võimalike kasutusviiside eest.
Puuetega inimestel on õigus olla kaasatud ühiskonda
Varasematel aegadel pidid Euroopa puuetega inimesed sageli elama suurtes hooldekodudes. Puuetega inimeste organisatsioonid, eneseabi- ja tugiisikute ühendused rõhutavad, et taoline elukorraldus ei ole tänapäevastes euroopalikes ühiskondades enam vastuvõetav. Suured hooldekodud isoleerivad oma elanikke nii kogukonnast kui normaalsest ühiskondlikust elust. Arvukad raportid suurtest hooldekodudest kirjeldavad üksikasjalikult vastuvõetamatuid tingimusi ning sealsete elanike inimõiguste ja väärikuse talumatut eiramist. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on võtnud eesmärgiks kaitsta ja edendada inimõigusi. Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika eesmärk on kindlustada, et erivajadustega inimestega arvestatakse kõigil elualadel. EL sihiks on vältida tõrjumist ning soodustada erivajadustega inimeste sotsiaalset integratsiooni. Vaid üksikud liikmesriigid on astunud konkreetseid samme, vältimaks erivajadustega inimeste isoleerimist ühiskonnast, mis on juba iseenesest raske inimõiguste rikkumine. Arvukad rahvusvahelised ja Euroopa seadused kaitsevad nii inim- kui ka põhiõigusi. Nendest lähtuvalt tuleb iga inimest kaitsta liikumisvabaduse piiramise eest ning võimaldada talle normaalsed elamistingimused, vajalik hooldus ja ravi, individuaalne raviplaan, kaitse pahatahtlikkuse eest, õigus era- ja pereelule ning õigus privaatsusele. Inimõigused on universaalsed, seega ei laiendatud nimetatud õigusi kuni päris viimase ajani erivajadustega inimestele. Erivajadustega inimeste inimõiguste ränkadele rikkumistele on seni pööratud teenimatult vähe tähelepanu. Ent võimalikule rängale inimõiguste rikkumisele, mida kujutab endast erivajadustega inimeste paigutamine raviasutustesse, on hakatud järjest rohkem tähelepanu pöörama. Näiteks võttis USA Ülemkohus hiljuti vastu otsuse, et vaimupuuetega inimeste õigustamatut eristamist ühiskonnast tuleb käsitleda kui diskrimineerimist. Seetõttu tuleb võrdsete kodanikuõiguste ja ühiskonda kaasamise põhiväärtuste tagamiseks rajada kõrgekvaliteediliste kogukonnapõhiste teenuste võrgustik. Projekt "Included in Society" soovitab taoliste ettevõtmiste abistamiseks ja toetamiseks lähtuda viiest positiivset muutust tõotavast põhimõttest. Need põhimõtted, mis tuginevad olemasolevatele inimõiguste tagamise meetmetele, on järgmised: austus, valikuõigus, osalus, iseseisvus ning regionaalne/kohalik vastutus puuetega inimeste eest. Projekt "Included in Society", mille kaasfinantseerijaks on Euroopa Komisjon, uuris Euroopa suurte hooldekodude praegust olukorda ning töötas välja soovitused kogukonnapõhiste eluasemeteenuste rakendamiseks. Projekti läbiviijateks olid Inclusion Europe, Autism Europe, Mental Health Europe ja Open Society Mental Health Initiative. Projekti uurimistöö juhiks oli Kenti ülikooli juures asuv Tizardi Keskus. Poliitilist ekspertiisi ja kontakte pakkus Euroopa Puuetega Inimeste Foorum. Projekti tööd toetasid Association for Research and Training in Europe (ARFIE), European Association of Service Providers for Persons with Disabilities (EASPD) ning Budapestis asuv Poliituuringute Keskus (Centre for Policy Studies, CPS) Kesk-Euroopa Ülikooli juurest. Paljudes Euroopa riikides on jätkuvalt ülekaalus suured hooldekodud Käesolev uuring oli esimene katse võrrelda erinevate Euroopa riikide puuetega inimeste kodusid. Selle tulemused on paratamatult eksperimentaalsed. Siiski saadi suur hulk laiemalt võrreldavaid andmeid ning ka suhteliselt selge ja pädev ülevaade. Käesolev empiiriline uuring 25 riigi suurte hooldekodude arvu ja omaduste osas viidi läbi projekti partnerite ning nende võrgustike kaasabil ning see puudutas peaaegu 25 000 asutust. Muuhulgas kirjeldab uuring, et puuduvad võrreldavad andmed Euroopa erivajadustega inimestele internaaditeenuste pakkujate kohta. Põhjaliku uuringu Prantsusmaa, Ungari, Poola ja Rumeenia hooldekodude kohta viisid läbi Kenti ülikooli juures asuv Tizardi keskus, Kesk-Euroopa Ülikooli juures asuv Poliitikauuringute Keskus ning Association for Research and Training on Integration in Europe (ARFIE); uuring näitas, et nimetatud nelja riigi hooldusasutused on paljuski sarnased samatüübiliste asutustega mujal. Inimesed - sageli need, kes vajaksid kõige suuremat toetust - elavad tingimustes, mida iseloomustab igapäevane pikk tegevusetuse periood, igavus ja isoleeritus. Personal on liiga väiksearvuline, et pakkuda habilitatsiooni, rehabilitatsiooni ja ravi. Ümbritsev keskkond on suhteliselt anonüümne ega paku privaatsust ja kodusust, mida inimene tavaliselt eeldab. Kontaktid perekonna, sõprade ja ühiskonnaga on piiratud. Taolises olukorras, kus hooldekodu on laiemast ühiskonnast suhteliselt isoleeritud, arenevad välja vastuvõetamatud tegutsemismeetodid, näiteks inimeste terveks päevaks voodisse sundimine või puurvoodite kasutamine nende liikumise takistamiseks. Erinevat tüüpi uurimisaluste asutuste erinevused olid märkimisväärsed. Teatud aspektides saavutavad Prantsuse ja osaliselt ka Poola hooldekodud paremaid tulemusi. Prantsuse hooldekodudes peab teistega tuba jagama poole väiksem osa elanikke kui Poola internaatides, Ungari ja Rumeenia hooldekodudega võrreldes aga vaid kolmandik-neljandik. Prantsuse hooldekodud tunnistati kodusemateks kui teised. Teistes aspektides (nt iganädalaselt perekonnaga suhtlevate ja sõpru külastavate patsientide arv, vaheseinte ja usteta tualettruumide arv) ei erine Prantsuse hooldekodud aga teiste uuritud riikide vastavatest asutustest. Võrreldes kogukonnapõhise majutusteenusega, kus inimesed elavad kas väikeste gruppidena või ka üksi, ent kogukond võimaldab neile vajaliku abi, ei saa käesolevas uuringus käsitletud hooldekodusid pidada kuigi headeks. Näiteks hinnati kodususnäitajat Prantsusmaa hooldekodudes viiepallisüsteemis keskmise hindega 2,85, Poolas 1,45, Rumeenias 0,55 ja Ungaris 0,49. Hiljuti läbiviidud uuring puuetega inimeste majutamisest kogukonda hajutatuna andis kodususnäitajaks keskmiselt 4,3. Kogukonnapõhised teenused võimaldavad raskema puudega inimestele reeglina paremat hooldust. Hiljutised Suurbritannias läbiviidud uuringud raskema vaimupuudega inimestele pakutavatest teenustest paljastasid, et patsientide ja personali suhtarv on 0,6/0,7, käesoleva uuringuga saadud tulemus aga üksnes 1,4/14. Erinevusi majutuse asukohas ja tüübis ning kogukonnapõhiste teenuste personalis ja korralduses peegeldavad ka teenusekasutajate poolt saavutatud tulemused. Käesoleva uuringuga saadi ühiskonna osaluse näitaja, mis varieerus 2%-st Rumeenias 21%-ni Prantsusmaal; kogukonnapõhiste teenuste kasutamise puhul on varieerub sama näitaja 43%-st Inglismaal kuni 47%-ni Šotimaal. Inglismaal läbiviidud uuring suhteliselt kõrge abivajaduse ja vaimuerivajadustega kogukonnapõhiste teenuste kasutajate hulgas andis tulemuseks, et igapäevase mõtestatud tegevusega oli hõivatud 62% jälgitavatest isikutest; käesoleva uuringu põhjal kehtib sama vaid 5-27% hooldekoduelanike puhul. Neid tulemusi toetavad ka teised kogukonnapõhiste teenuste uuringud, mis on läbi viidud Suurbritannias, Rootsis, Norras, Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Loomulikult on erinev ka kogukonnapõhiste teenuste kvaliteet ning see on pälvinud mitmeid murelikke kommentaare. Suurbritannias Emersoni ja Hattoni poolt 1994. aastal läbiviidud uuringud deinstitutsionaliseerimise ja ühiskonnaelu teemal paljastavad mitmes aspektis teenuste varieeruva kvaliteedi. Esitatud andmestikust avaldub, et suurte internaatide, väikeste hooldusasutuste ning eluasemeteenuse pakkujatele antud hinded on suuresti kattuvad. See näitab, et paremat suurinternaadid võivad anda paremaid tulemusi kui nõrgemad väikesed ning et paremad väikehooldusasutused võivad saavutada samu häid tulemusi kui nõrgemad eluasemeteenuse pakkujad. Ent erinevused valitud vahendites osutavad, et laias laastus on kogukonnapõhised teenused kõige parem valik. Teatud riikides (nt Rootsis, Taanis ja Norras) on võetud põhimõtteline suund eelistada institutsionaliseeritud hooldele kogukonna poolt toetatud eluasemeteenuseid. Suurbritannias, kus taolise poliitika empiiriliste tausta osas on avaldatud kahtlusi, on asutud põhjalikult uurima kogukonnapõhiste teenuste kvaliteedi varieeruvust. On tõendeid, et erineva puude või abivajaduse tasemega inimestele avaldab eluasemeteenus erinevat mõju. Näiteks käitumisvaegurlusega inimeste taasinstitutsionaliseerimine pärast eluasemeteenuse lõpetamist on palju tõenäolisem. Ent näidisotstarbel läbi viidud pilootprojektid on näidanud, et ka kõige keerukamate vajadustega inimesi ON siiski võimalik teenindada kogukonnapõhiselt, ja seda heade tulemustega. Pigem tuleb tulemuste erinevuste põhjusi otsida personali varieeruvusest. Seega avaldub uuringutulemustest üldpilt, mille kohaselt (i) annavad kogukonnapõhised teenused puuetega inimestele kvaliteetse elu võimaldamises paremaid tulemusi kui institutsionaalsed; (ii) hooldekodude asendamine kogukonnapõhiste alternatiividega loob võimalusi, ent ei garanteeri iseenesest paremaid tulemusi - see on vajalik, aga mitte piisav tingimus; (iii) heade tulemuste saavutamine kogukonnapõhiste teenuste pakkumise puhul oleneb erivajadustega inimestega otseselt kokku puutuva personali kvaliteedist.
Erivajadustega inimestele kvaliteetsete eluasemeteenuste pakkumise meetodid ja prioriteetne tegevus
Ühiskonnaelu ning kaasahaarav, kõrgekvaliteediline ja kogukonnapõhine teenus nõuab realistlike ja tõhusate poliitiliste prioriteetide sätestamist. Prioriteedid aitavad käesoleva tööga seotud indiviididel, organisatsioonidel ja valitsusasutustel koostada tegevusplaani kogukonnapõhiste teenuste kui internaathoiu alternatiivide arendamiseks ja toetamiseks. 1. Tegevussuundade ja -plaanide arendamine kohalikul, riiklikul, üle-euroopalisel ja rahvusvahelisel tasandil Erivajadustega inimeste inimõigusi austavate ja toetavate tegevussuundade ja -plaanide olemasolu kohalikul, riiklikul, üle-euroopalisel ja rahvusvahelisel tasandil on enamate ja paremate kogukonnapõhiste teenuste pakkumise eelduseks. Erivajadustega inimeste õiguste kaitsmine ja soodustamine Valitsused ja Euroopa Liit peavad kindlustama, et nende poliitika ja seadusandlus langeb kokku rahvusvaheliste inimõiguste instrumentide, näiteks Euroopa Inimõiguste Konventsiooni, Euroopa Sotsiaalharta ja Piinamise ja Alandava Käitumise Vastase Konventsiooniga. Valitsused peavad tagama, et leidub tõhusaid hüvitusvahendeid juhuks, kui inimeste õigusi rikutakse. See eeldab piisavat järelevalvet institutsioonide üle, kus puuetega inimestele pakutakse majutust ja hooldust, ja võimalust võtta tarvitusele sobilikke meetmeid, kui on alust kahtlustada inimõiguste rikkumist. See hõlmab süüdlaste vastutuselevõttu ning ka asutuste sulgemist, kui seal leiavad aset hooldatavate inimõiguste rasked ja korduvad rikkumised. Puudelisuspoliitika süvalaiendamine igal tasandil Projekt "Included in Society" kutsub kõigi tasandite valitsus- ja haldusorganisatsioone üles kaasama oma töösse puudelisuspoliitikat (st süvalaiendama puudelisuspoliitikat). See puudutab eeskätt haridus-, tööhõive-, tervishoiu- ja sotsiaalpoliitikat. Kõik nimetatud poliitikad peavad üksteist toetama, et tagada puuetega inimeste valutu kaasamine ühiskonda. Erinevate poliitikate koordineerimiseks on soovitatav luua riiklik koordineerimiskeskus. Vajalik on erivajadustega inimesi ja nende perekondi ühendavate organisatsioonide kaasamine, et aidata kaasa toetustegevuste, sh ka tugiisikute süsteemide arengule. See suurendab erivajadustega inimeste kaasatuse taset kõigil ühiskonna tasanditel. Euroopa Komisjonil lasub vastutus selle eest, et puuetega inimeste õigused ja kaasamine ühiskonda oleks käsitletud kõigil Euroopa poliitikatasanditel, iseäranis aga sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisvastase võitluse, aga ka tarbimispoliitika, tervishoiu, tööhõive ja noorsootöö vallas. Tegevuskavade loomine ja rakendamine Projekt "Included in Society" kutsub valitsusi, omavalitsusi ja kõigi tasandi teenusepakkujaid üles looma ja rakendama üldisi tegevuskavasid, muutmaks teenusepakkumise rõhuasetust suurtelt hooldekodudelt kogukonnapõhistele teenustele. Kõik tegevuskavad peavad olema varustatud põhjalike järelevalvemehhanismidega, mis tagavad kavandatud tegevuste õigeaegse ja põhjaliku elluviimise. Tegevuskavad tuleb välja töötada kõigi asjaosaliste koostöös ning tagatud peavad olema kõigi puuetega inimeste, sh ka kõige keerukamat abi vajavate isikute vajadustega arvestamine. Sama nõudmine kehtib EL-i tasandil, kus erinevate erialade tegevuskavad peavad selgelt viitama suurtes hooldekodudes viibivate puuetega inimeste olukorrale. Üle-euroopalise teavituskampaania käivitamine Institutsionaliseerimisega kaasnevatest tõsistest negatiivsetest mõjudest erivajadustega inimestele ja nende perekondadele ollakse nii omavalitsuste, organisatsioonide kui ka laiema poliitikatasandi otsustajate hulgas väga vähe teadlikud. Vastutavad isikud ei ole teadlikud, et riigi raha kulutamine suurtele hooldekodudele ei taga abivajajatele mõistliku kvaliteediga teenust. Projekt "Included in Society" kutsub seetõttu Euroopa Komisjoni üles käivitama üle-euroopalist teavitamiskampaaniat, mille sihtrühmaks on otsustajad valitsuskehandite, organisatsioonide ja poliitikute hulgas. Kampaania peaks keskenduma võitlusele sotsiaalse tõrjutusega, diskrimineerimisega ja erivajadustega inimeste vastu suunatud negatiivse suhtumisega, aga keskenduma samas ka kogukonnapõhiste teenuste edendamisele. ÜRO Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglite kehtestamine ning sobiva ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni väljatöötamine. Liikmesriikide valitsusi, Euroopa Liitu ning puuetega inimeste organisatsioone kutsutakse üles pöörama suuremat tähelepanu ÜRO Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglitele ning arvestama nendega kui juhisdokumendiga töös puuetega inimestega. Samuti palutakse neil tagada, et suurte hooldekodude põhjustatud diskrimineerimine ja sotsiaalne tõrjutus kuulutataks praegu loomisel oleva ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhjal ebaseaduslikuks. 2. Kogukonnapõhised teenused uutes liikmesriikides ja liitujariikides Paljude ekspertide ja organisatsioonide poolt läbiviidud uuringud ja raportid näitavad, et uutes liikmesriikides ja liitujariikides on ülekaalus suured hooldekodud. Mõnedes asutustes on märgatud ränki inimõiguste rikkumisi. Väga vähesed vaadeldud institutsioonidest on võimelised pakkuma personaalset ja kvaliteetset teenust. Antud olukorras tuleb pidada õigustatuks kõrgendatud tähelepanu ja erimeetmete kasutuselevõttu. Kohalikul tasandil vastutus erivajadustega inimeste eest Enamikes uutes liikmesriikides ja kandidaatriikides valitsev institutsionaalse hoolde süsteem näeb ette erivajadustega inimeste paigutamist juhuslikesse hooldusasutustesse üle kogu riigi, võtmata arvesse nende kodukohta. Paljud hooldekodud asuvad kaugetes ja halvasti ligipääsetavates maakohtades. Sageli tähendab see, et patsiendid kaotavad kontakti perekonna ja kohaliku kogukonnaga. Seetõttu peaksid kõik uute liikmesriikide ja kandidaatriikide kohalikud omavalitsused arvestama oma vastutusega erivajadustegale inimestele teenuse pakkumises kogukonna piirides. Nad peavad olema valmis tooma kogukonda tagasi puuetega inimesed, kes on terve elu veetnud hooldusasutustes riigi kaugemates nurkades, kaugel oma kodukohast. Riikide valitsused peavad taolist praktikat soodustama ja toetama, pakkudes rahastamist ja mitmesugust muud abi. Mittetulundusorganisatsioonidele võrdsed võimalused kogukonnapõhiste teenuste pakkumiseks Uutes liikmesriikides ja ka kandidaatriikides on puuetega inimeste eluasemeprobleemide lahendajaks reeglina riik või kohalikud omavalitsused. Paljudes riikides kehtivad seadusandlikud ja finantseeskirjad, mis raskendavad mittetulundusorganisatsioonide osalemist kogukonnapõhiste teenuste pakkumisel. Kui mittetulundussektor on võimeline vajalikku teenust pakkuma, eraldab riik neile ühe teenusetarbija kohta vähem toetust kui suurtele riiklikele internaatasutustele, isegi juhul kui mittetulundusorganisatsioon pakub samaväärset või paremat teenust. Seetõttu peavad valitsused vastu võtma seadused ja kehtestama haldustingimused, mis tagavad eluasemeteenuse pakkujate rahastamise vastavalt antud organisatsiooni võimele rahuldada teenusetarbijate individuaalseid vajadusi ning osutatava teenuse kvaliteedile. Euroopa Liidu rahaline abi kogukonnapõhiste eluasemeteenuste pakkujatele uutes liikmesriikides Kogukonnapõhiste eluasemealternatiivide loomine nõuab investeeringuid infrastruktuuri, koolitusse ja inimressurssidesse. Arvestades suurema osa uute liikmesriikide rasket majanduslikku olukorda, tuleb pidada äärmiselt oluliseks Euroopa tõukefondide abi vajalike finantsvahendite saamisel. Seetõttu kutsutakse uute liikmesriikide valitsusi üles koostama ühist eelarvet, mille vahendid tulevad EL-i rahalisest abist ning mille eesmärgiks on uute kogukonnapõhiste teenuste rakendamine igas liikmesriigis. Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ning puuetega inimeste liikumine peavad uutele liikmesriikidele nende kohustusi meelde tuletama ja tagama, et nimetatud eesmärgil oleksid saadaval piisavad rahastamisvahendid. EL-i rahalist abi ei tohiks kasutada olemasolevate hooldekodude laiendamiseks, kuna see tähendaks investeeringut vanasse süsteemi. 3. Kohustuslike kvaliteedijälgimise ja sunnivahendite süsteemide loomine Puuetega inimeste probleemide lahendamine tarbijakaitsepoliitika raames Praeguse seisuga on väga vähesed riigid arvanud eluasemeteenuse tarbimise puuetega inimeste poolt tarbijakaitsepoliitika alla. Sellegipoolest tuleb puuetega inimesi käsitleda kui vajamineva abi- ja eluasemeteenuse tarbijaid ning seetõttu peab neile laienema ka üldine tarbijapoliitika raamistik. Seetõttu tuleb probleemile tähelepanu pöörata nii siseriiklikul kui üle-euroopalisel tasandil ning puuetega inimeste eluasemeteenuste jaoks tuleb välja töötada piisavad ja tõhusad tarbijakaitse- ja informeerimismeetmed. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka taolise süsteemi väljatöötamisele, mis võimaldaks menetleda suurtes hooldekodudes elavate puuetega inimeste kaebusi. Kasutaja elukvaliteedile suunatud kvaliteedi jälgimise süsteemide väljatöötamine Kindlaks on tehtud, et puuetega inimeste eluasemeteenuse kvaliteedil puuduvad kindlad indikaatorid. Üldiselt võttes on väiksemate teenusepakkujate poolt pakutav eluaseme kvaliteet parem kui suurte internaatide poolt pakutav, ent see pole siiski reegel. See näitab üksnes tehtud investeeringute piiratust - nt tubade arvu, personali ja hooldusaluste suhtarvu jne, ent head näidud nendes valdkondades ei pruugi kasutajale head teenusekvaliteeti garanteerida. Igasuguse pakutava teenuse kvaliteedinäit peab andma ülevaate antud teenuse kasutaja elukvaliteedist. Seetõttu kutsuvad projekti partnerid riikide valitsusi ja Euroopa Liitu üles seadma sisse eluasemeteenuste kvaliteedijuhtimise sundsüsteeme, mis põhineksid hooldusaluste elukvaliteedi näitajatel. Süsteemid peavad tuginema teenusekasutajate, nende perekondade ja esindusorganisatsioonide kaasamisele. Euroopa Liit peab andmed üle-euroopaliselt võrreldavateks tegema, töötades välja eluasemeteenuste standardite tüpoloogia. Rahaliste ja administratiivsete tagajärgede sidumine kvaliteedi juhtimisega Kvaliteedijälgimine on kõige tõhusam siis, kui tulemusega on seotud rahalised ja administratiivsed tagajärjed. Riigi- ja omavalitsused peavad tagama, et halva teenuste kvaliteediga kaasnevad tagajärjed oleksid kohesed ja tõhusad. Silmatorkavalt hea kvaliteediga teenuseid tuleb toetada ja motiveerida. 4. Individuaalsetele vajadustele põhineva rahastamissüsteemi sisseseadmine Äärmiselt oluline on sisse seada seadusandlikud ja finantssüsteemid, mis teeksid võimalikuks teenuste pakkumise vastavalt iga inimese isiklikele vajadustele, mitte vastavalt teenuste pakkujate või planeerijate äranägemisele. Seadusandlus ja rahastusmehhanismid, mis võimaldavad muuta ressursse kõrgekvaliteedilisteks kogukonnapõhisteks teenusteks, peavad tagama, et uued teenused oleksid saadaval nii maa- kui linnakeskkonnas, vastavalt teenuseid tarbivate inimeste vajadusele, olenemata nende elukohast. Oluline on kinni pidada põhimõttest, et riik on vastutav kvaliteetsete teenuste pakkumise ja rahastamise eest kõigile oma kodanikele. Vajadusepõhise rahastamise põhimõtte edendamine Kõigil puuetega inimestel peab olema õigus saada teenuseid ja abi, mida nad vajavad. Siiski on jätkuvalt ülekaalus praktika, mille kohaselt ressursid jaotatakse mitte vastavalt iga kasutaja erivajadustele, vaid üldise subsiidiumina iga teenusepakkuja kohta. Seetõttu kutsuvad projektipartnerid kõiki Euroopa liikmesriikide valitsusi üles rakendama põhimõtet, et eelarve koostamisel arvestatakse iga kasutaja erivajadusi. Ressursside jaotamise protsess peab olema läbipaistev ning seda tuleb viia läbi koostöös puuetega inimeste, nende perekondade ning esindusorganisatsioonidega. Pearahaeelarvete süsteemide sisseseadmine Enamikus Euroopa liikmesriikides rahastavad valitsused jätkuvalt teenusepakkujaid. Järjest enam mõjujõudu omandab aga suundumus, mille kohaselt antakse teenuse tarbijatele suurem mõjuvõim, sidudes rahastamist nende, mitte osutatava teenusega. Taoline süsteem kehtib näiteks Hollandis, Suurbritannias, Belgias ja Saksamaal ning see tagab, et raha liigub koos kasutajaga ning sellega tasutakse teenuste eest, mis antud kasutaja soovib tarbida. Kõigil Euroopa liikmesriikide valitsustel soovitatakse sisse seada rahastamissüsteemid, mis näevad ette rahastamise sidumist teenuse tarbijatega, andes neile nii kontrolli selle üle, kuidas nende abitarvidus saab rahuldatud. Iseseisvate kasutajatoe süsteemide loomine Pearahaeelarve süsteemis on äärmiselt oluline sisse seada iseseisvad kasutajanõustamise ja -toe süsteemid. See on vajalik nii teenuse kasutajate ja nende perekondade toetamiseks raskete otsuste langetamisel kui ka kasutaja kaitsmiseks väljaspoolse ärakasutamise või sunni eest. Seetõttu kutsuvad projekti partnerid liikmesriikide valitsusi ja Euroopa Liitu üles tugevdama teenusetarbijate organisatsioone, et toetada neid pearahaeelarvepõhiselt pakutavate teenuste kasutajate nõustamissüsteemide sisseseadmisel. 5. Kohustus lõpetada uute suurte hooldekodude loomine Euroopas Üheks kõige tähtsamaks ja vahetumaks eesmärgiks on lõpetada uute hooldekodude ehitamine puuetega inimeste jaoks. Iga uus hooldekodu tähendab investeerimist vanasse süsteemi, seob nii rahalised vahendid kui ka personali kümneteks aastateks ning probleemi lahendamise asemel põlistab selle. Seetõttu kutsutakse kõiki Euroopa valitsusi, teenusepakkujaid ja mittetulundusorganisatsioone üles võtma endale avalikult kohustus lõpetada uute hooldekodude ehitus Euroopas. Kohustuse teksti ning selle rakendamise võimalused on saadaval kõigis Euroopa keeltes veebileheküljel www.community-living.info. Kohustus lõpetada uute suurte hooldekodude loomine Euroopas Käesolevale Kohustusele allakirjutanud isikud võtavad endale oma organisatsiooni, poliitilise ühenduse, haldusasutuse, firma või valitsuse nimel kohustuse, et ei finantseeri ega toeta ühelgi teisel viisil uute suurte hooldekodude loomist ühelegi puuetega inimeste grupile. Nad kohustuvad tagama, et kõik uued puuetega inimeste eluasemeteenused nende haldusalas vastavad järgmistele põhilistele kvaliteedistandarditele: - Asukoht kohaliku kogukonna piirides
- Võimalused suhtlemiseks kohaliku kogukonna sees
- Isikliku ruumi, privaatsuse ja kasutaja omandi austamine
- Vajamineva isikliku abi tagamine igale kasutajale
6. Euroopa Ühiskonnaelu Koalitsioon Projekt "Included in Society" on näidanud, et puuetega inimeste institutsionaliseeritud hoolduse probleem valitseb paljudes Euroopa riikides ning et selle lahendamiseks on vajalik pikaajaline tegevus. Olukorra arengut tuleb pidevalt jälgida ning juhtida sellele Euroopa otsustajate ja avalikkuse tähelepanu. Projekti "Included in Society" neli juhtima õigustatud osanikku - Inclusion Europe, Autism Europe, Mental Health Europe ja Open Society Mental Health Initiative - loovad sel eesmärgil Euroopa Järelevalve- ja Tegevuskeskuse ning kutsuvad sellega liituma kõiki organisatsioone, kes hindavad deinstitutsionaliseerimisprotsessi tähtsust. Tuginedes andmestikule, mis pärineb peaaegu 2500 puuetega inimestega tegelevast organisatsioonist Euroopas, asub Järelevalvekeskus edendama kogukonnapõhiste eluasemeteenuste pakkumist, jälgib olukorra arenguid ning teeb koostööd kõigi Euroopa vastava valdkonna uurimis-, koolitus- või vahetusprojektidega. Näited Åke Johansson veetis 32 aastat oma elust Rootsis vaimse puudega inimestele mõeldud hooldekodus. Ta jutustab: "Mis saab inimestest, kes niiviisi elavad? Nad muutuvad passiivseks, passiivsus aga toob kaasa teadmatuse ja hoolimatuse selle vastu, mis sinu ümber toimub. Sa elad päeva korraga ega mõtle sellele, miks kõik on just nii, nagu on. Sind ümbritsevad inimesed käituvad samamoodi; nad jalutavad ringi otsekui letargias, mis muutub lausa kuutõbisuseks. Isegi oma riiete pärast ei pea ise muretsema. Kõik otsustatakse sinu eest ära. Lõpuks hakkab taoline keskkond tähendama turvalisust. Kõik, mis on uus või erinev, põhjustab hirmu. Selle tulemusena ei tekita keegi mingeid probleeme; keegi ei karju ega soovi lahkuda. Lahkumissoov on murtud, seda ei ole enam. Taoliste seinte vahel pole kohta tõelisel elul, seepärast seda sealt leida polegi. Sa mitte ei ela, vaid oled olemas." Täname Selle publikatsiooni avaldamine sai teoks tänu projektile "Included in Society", mille eesmärgiks on analüüsida Euroopa suurtes puuetega inimeste hooldekodudes valitsevaid tingimusi ja taoliste asutuste ülekaalukust võrreldes alternatiividega. Osalenud organisatsioonid ja ülikoolid kogusid informatsiooni 25 Euroopa riigi suurtes hooldekodudes valitsevate elamistingimuste kohta. Kogutud informatsioon on aluseks soovitustele, millega kutsutakse üles suurendama puuetega inimestele pakutavate kogukonnapõhiste teenuste osakaalu. Käesolev projekti tulemuste kokkuvõte on kättesaadavad kõigis EL-i/Euroopa Majanduspiirkonna ja kõigi liitujariikide keeltes, et soodustada puuetega inimeste eluasemeteenuste üle peetavaid siseriiklikke debatte. Projekti üksikasjalikud tulemused on kättesaadavad inglise, prantsuse, saksa, ungari, poola ja rumeenia keeles. Kõiki publikatsioone saab alla laadida veebiküljelt http://www.community-living.info/ Projekti rahastajaks oli Euroopa Komisjoni puuetega inimeste integreerimise üksus Euroopa puuetega inimeste aasta (2003) raames. Leping nr VS/2003/0333. Agne Raudmees EVPIT Inclusion Europe | 
